• • Eesti keele õpetamine toimub järgmiste õppevormide kaudu:

• • Traditsiooniline – alushariduse raamõppekava eesti keele kui teise keele osa alusel toimuv spetsiaalne keeleõpe 2–4 korda nädalas, mis on võimaluse korral integreeritud muude õppetegevustega. Selle programmi alusel töötab 5rühma.

  • Varane osaline keelekümblus – kakskeelse hariduse rikastav õppevorm.

  • Õppe- ja kasvatustegevus toimub kui eesti nii vene keeles.

Eesmärgid:

• • • • Tekitada lastes huvi eesti keele vastu ja tagada huvi säilimine, arendada suhtlusoskust, kaasata lastevanemaid neile asjakohast teavet andes,süvendada huvi keeleõpingute vastu.

      • Võimaldada lastel omandada eesti keele igapäevaelus tegevuste ja mängu käigus.

Lasteaias on 3 osalise keelekümbluse rühma: “Sipsik”, “Kiisu – Miisu” ja “Mesimumm” . 

Alates 2021.a. töötab rühmas „Rukkilill“ Haridus-ja Teadusministeeriumi pilootprojekti “Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas“ üks täiskohaga eestikeelne õpetaja, kes iga päev korraldab tegevusi
eesti keeles koostöös venekeelsete rühmaõpetajatega.“

Keele omandamine toimub loomulikult, soodsas keskkonnas, mängulises vormis, lihtsalt keerulisemale. Rühmades on hea mikrokliima, julgustav, kriitikavaba õhkkond. Laste edusammud on nähtavad.

• • • Eesti keele kui teise keele õpetamine meie lasteaias on seotud muude tegevustega- integreeritud tegevused

  • • eestikeelne muusikategevus 2 korda nädalas toimub KK rühmades

    • muusikategevustes kasutab eestikeelseid laule ja mänge

    • liikumistegevustes kasutab eestikeelseid käsklusi ja liikumismänge

Lasteasutustes on keeleõpe lõimitud teiste ainete ja tegevustega. Eestikeelseid laule ja mänge kasutab muusikategevuses, liikumistegevus kasutab eestikeelseid käsklusi ja liikumismänge ja käeline tegevuses eestikeelseid seletusi ja sõnavaraõpetust . Sellest järeldub lasteaia teiste õpetajate keeletaseme ja kõigi lastega tegelevate õpetajate koostöö paranemine.

Vene õppekeelega rühmas tutvustatakse lastele eesti kultuuri ja kombeid, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine.

Eesti keele õpetaja tutvustab ja soovitab õppematerjale, mida saab kasutada tegevustes.

Näiteks eesti keele tunnis mardipäevast rääkides õpivad lapsed selle tähtpäevaga seotud sõnavara, rühmas käelise tegevuse käigus meisterdatakse maske, liikumistunnis korratakse liikumismänge ja nii eesti keele õpetaja kui ka muusikaõpetaja juhendamisel lauldakse laule.